Wednesday, February 3, 2010

Tuesday, February 2, 2010

Pühade jätk

Me traditsioon nasva neiudega jõule koos pidada viis meid seekord Liisi juurde. Õnneks ikka leidsime kuupäeva, mil Liia mandrilt tagasi ja Tiina pole veel Saksa end pistnud.
Meie:
Mul viimasel ajal silmanägemine justkui halvenenud. Parim test on, kui vaadata Tuulte Roosi bensujaama hindu-kui tükk aega on hägune, on aeg kontrolli minna. Väike mõte oli proovida läätsesid. Olin ju korra proovinud, aga tüdrukud olid siis nii väikesed ja iga kord kui proovisin silma panna, tegi keegi häält ja see segas mu keskendumist nii, et loobusin hoopis. Ja kui ka sain silma, oli väga ebamugav tunne.
Aga mis me siin nutame, meil ju Liisi! Liisi oli ikka superkannatlik õpetaja. Ma oleks juba ammu öelnud, et jah-prillid on Su ainus tee. Et siis ma jäin paigaldamisega jänni (Piret seevastu tegi ära siuh-vilks, et ma kahtlustan, et ta teeb seda tegelikult iga päev;)), aga jäin endale kindlaks, et ühe paari kuuajased ma endale hangin igal juhul.
Kaasaelajatega läätsekursusel:
Ja aastavahetusel sai juba tõestatud, et need imelikud asjad ikkagi sobituvad su silmaga (enne lukustad end vannituppa, hingad rahulikult, igaks juhuks istud, tekitad lisapeegli, pesed käsi ja proovid nii 4x järjest ).
Töö (jõulu)peol juba asi käpas:


Aga igapäevaselt käin edasi prillidega. Vasak silm ei fokusseeri hästi. Aga praegused vaid kuuajased, ehk Liisi annab head nõu ja saab selle ka korda. Aga kui arvutitööd ikka sujuvalt teha ei lase, siis saab mind prillideta ehk spordiüritustel ja pidulikel puhkudel ikka näha.

Kodujõul

Kingitused tekkisid neil pühil juskui võluväel. Kuuled uksele koputust ja ust avades leiad vaid kaks imepisikest punast tutiga mütsi ja kingikoti. Lähed naabritele häid pühi soovima ja kojutulles on kuuse alune pakke täis. Imeline aeg!
Üks kavalamaid kingijagajad maailmas, Vivian:
Ega niisama ei saanud midagi, vähemalt naerma pidi:
Värsked Kukeaabitsa töövihikud võeti peagi ette. Sandra vanaema Pillega:
Vivian tädiga (hakkasin nime ka panema ja järsku meenus-ta meil ju ainus tädi, rohkem täpsustamist isegi pole vaja):

Eks me olime juba 2008 jõul omas majas, aga ju siis sai kolimine ja pühad nii lähestikku, et ei saanud täiel rinnal nautida. Sel aastal oli juba õige tunne! Mmmmmmmönus!

Lasteaia jõul

Eesti on in! Saime lasteaiast rahvariided. Kui kätte saime, võtsid neiud endale erinevad vööd. Enne pidu riietumise ajal soovisid järsku mõlemad üht ja sama vööd. Üle ühtegi rühmal polnud ja siis Sandra vesistas natuke ja Vivini andis järele. Pidu võis alata! Kalver oli koolist veel saabumata (aga ta tuli:)) ja nii videokaamera kui fotokas olid minu käes.
Sõlmes Vivianil on sel aastal väga tähtis koht-jõuluvana kõrval.
Sandra:

Vivian ja Henry:
Sandra laulab (ja neil ongi võrreldes teiste rühmalastega taoline pikkusevahe) :

Räägiti traditsioonidest ja mängiti vanu eesti mänge. Tore pidu, aitäh!
Ja õpetajate kingipaki täitsid seekord vanemad omatehtud esemetega. Üks tubli vanem kogus asjad kokku ja komplekeeris ja jaotas asjad kahe õpetaja, abiõpetaja ja muusikatädi vahel ära. Tahtsin ka oma osa anda. Nii järsku kohe kingiks käsitööd ikka ei tee ja nii saigi valmis hoopis (tõsi, kuivas teine kolm päeva kauem, kui planeerisin) 20x20cm õlimaal:
Et kui hästi pingutada on siin võimalik näha kaht koolibrid (tüdrukud lähevad sügisel kooli või nii...;))

Talverõõmud

Selline viisakas härra tervitas meid igal hommikul:

Nüüdseks on viisakus kadunud, aga armas endiselt.

Meie aktivistis isa kasutab iga juhust kelgutama minna. Viimasel ajal võib meid kohata Kuressaare Tervisepargi liumäel. Saab hea pika liu. Vivian oma saavutusega rahul:
Sandra lausa ekstaasis:

Pärast koju sooja:

Pildil siis tuleleek köögipliidi alt peegeldumas aknale. Kui selle efekti avastasin, pea iga kord vaatan, mis kujud siis seekord lume taustal moodustuvad.



Jõuluootus

Mina ei usu juba ammu valgetesse jõuludesse. Sel aastal sain nätaki! Nii palju lund-nii palju valgust ja ilu.
Pille tõi laadalt piparkoogitainast. Abilised ametis:

On pühad ja lasteaiast vabad päevad. See seletab neid värvilisi küüsi;):

Ka glasuur oli kingitud. Sandra kujundab:

Vivian kujundamas:
Meie advendiküünlad olid sel aastal Sandra ja Viviani poolt väheamlt 1,5 aastat tagasi maalitud klaasides. Päkapikud saabusid naabrite majast ehk Pille meisterdatud: