Rootsi, mu Rootsi

Kutse Rootsi minna tuli Kalveri sõbralt Delarilt. Et väga soodne pakkumine. Arutasime siis seda asja omavahel, kutsusime Pille ka, et mis tema arvab, et neiud jäävad koju ja nende tiiva alla 2 ööks. Pille oli nõus. Ikka veel natuke kahtleme. Siis võttis Sandra juhtimise oma kätte. Meie jutuajamine hambapesu ajal:

S: Emme, kas me meeldime Sulle?

P: Muidugi meeldite, arvan, et olete mul väga vahvad tegeleased.

S: Te meeldite meile ka ja ma üldse ei tahaks teist lahus olla. Aga ma siiski arvan, et te võiksite sinna reisile minna-saate ka oma lõbu kätte.

P: Kalver! Me läheme Rootsi!

Et siis jah, sellest lausest olenes kõik. Andsime oma jah-sõnast ka kohe teada.

Sõidu eelõhtul hakkab Piret tugevalt vihjama, et kui juba pealinna tulek, võiks nendelt ka läbi astuda. Pani teele teekaardid ja aadressi. Mõtlesime siis, et kena-lähme Kuldsaartelt läbi, vaatame kodu üle ja siis Piret, va kibe pealinna autojuht, juhatab meid sadamani.

Ega niisama saa siis külla minna! Pia ärkas reisipäeva hommikul vara ja hakkas muffineid tegema. Valga shokolaadi glasuuri ja shokolaadi graanulitega. Meeleheitel koduperenaise kombel panin korvikese sisse ja olin mõttes valmis soolaleivatama.

Enne Kuressaarest lahkumist käisime apteegist läbi. Kalveril oli nohu-köha ja mina pelgasin, et merehaigeks võib ju see jõeäärne plika ikka järsku jääda. Lisaks veel võtsin veel paar rohtu-ikka täitsa hirm oli, et mis võib kõik valesti minna. Ikkagi 8 aastat möödas viimasest Rootsi sõidust!

Teel sadamasse pöörasime Koiklast läbi ja võtsime kaasa Kalveri sugulase Katrini, kes ka samale reisile mineja.

Praamile jõudsime kenasti. Võtsime teepealt veidi süüa. Ristilt helistasin Piretile, et me nüüd Ristil ja Pireti vastus: alles! ei tõotanud kuigi head. Ja kuna ei olnud nii targad, et Pireti saadetud juhised välja printida või kodus teede atlasest täpsemalt järgi vaadata, siis pöörasime varem ära ja olime otsapidi pealinnas. Auto oli plaanis niikuinii Kalle tööjuurde jätta, helistasime siis talle, et proovime end kuidagi Osakonna juurde tekitada ja ühtlasi saab meid ehk sadamasse ära viia. Kõik sobis. Muffinid läksid siis seekord hoopis Kallele. Kahjuks Piretit sel päeval ei näinud, aga jäi kokkulepe, et tuleb meiel pühapäeval D-terminali vastu.

Sadamahoones oli rahvast väga palju. Sõbrad võtsid meilt dokumendid ja kadusid. Tulid tagasi ka;) ja reis võis alata.

Olime B-klassi kajutis nr 5548, akna asemele suur peegel;)

Meil oli suur seltskond terve Baltic Queeni peal laiali ja enamus aega kulus esimesel õhtul välja selgitamiseks kus keegi on. Showd käisime ka vaatamas ja jalga keerutamas. Tahtsime poodi ka minna, aga oli juba kinni. Korra piilusime diskusaali ka. Aga kuna plaanisime hommikusööki järgmine päev kindlasti nautida, läksime mingi pool kaks magama-ikkagi kõige vanemad kogu reisiseltskonnast!

Ja see kuulus hommikusöök! Rahvast oli palju ja sokutasime end ühtede venemammide lauda akna alla. Ei tea mis neis laeva võileibades nii erilist on-lihtsalt suurepärane oli see tunnine hommikusöök seal saarekeste vahel. Mmmmõnus!

Laev saabus sadamasse ja otsustasime osta laevalt bussipiletid, et saaks linnapääle uitama. See lõbu 4 peale 180SEK-i (olgu öeldud, et kruiis ise läks maksma vaid 250 EEKi kahe peale).

Võtsime eesmärgiks vaadata ikka vahtkonna vahetust ka. Meie ees ja kõrval olid väikesed jaapanlased suurte kapuutsidega, aga mõned pildid siiski:

Linnaskäik:

Poodides eriti ei käinud ja shoppamisega ei tegelenud. Kuressaare tundus seal riiulite ja rahva vahel täitsa asjalik poodlemise koht. Üksi poes ja müüja ka peaaegu tuttav;)

Tagasi laeva:

Kuni järgmise korrani:

Teisel õhtul proovisime taas laevapoodi minna-juba suletud. Sellise ebaõnne järel lubasime, et hommikul tuleme kohe vara! Sealt saime siis tüdrukutele väikeses turisti tassid ja müntide eest võtisme kommi ka, mida olime juba kaks õhtut plaaninud teha.

Õhtu veetsime showd vaadates ja esinejatele kaasa elades. Mõtlesime normaalsel ajal magama minna, aga reisikaaslased hõivasid me väikese kajuti, et selle mõtte lükkasime kaugemasse tulevikku. Aga väga lõbus ja elav seltskond oli, et Une-Mati andis seekord andeks.

Piretiga jäi kokkulepe, et tuleb meile vastu. Sõidutas meid Kalle juurde, võtsime ta kaasa ja saime Osakonna hoovist oma auto kätte.

Panime siis Pireti juurde hommikusöögile. Piretil on selline huvitav kodumasinate sahtel: kohvivett saab keeta sahtlis, minu meelest väga nutikas. Vesi valmis, kann tühjaks, sahtel kinni, kapipealne korras!

Mul mingi värk nende mitteomakodu hommikusöökidega-ka see hommikusöök maitses imehea!

Piret joonistab kaarti, et maakad ära ei eksiks (väga hea kaart Piret, aga me siiski põikasime sportlikust huvist Kiilist läbi;))

Veel viimased hetked külas. Oleks üks minut veel veetnud, oleksime praamilt maha jäänud, sest Kiili plaaniväline külastamine andis meile praamipiletile kellaaja 15:59:36. Viuh!

Väga tore ja hea oli, aitäh!