Kuked rajal

Liikudes tervemaks 2009 viimane etapp oli siseorienteerumine. Jagasime musiga lapsed ära ja panime end kirja. Rada oli seekord lisaks hallile üles pandud ka suurde saali:

Enne tutvusime kaardiga. Tüdrukud ütlesid küll, et ma ju töötan seal majas-ma peaks ju kõiki punkte teadma. Aga ei ole ta midagi nii lihtne. Iga kord ka uus rada, aga järgmine kord, juba 20. jaanuaril 2010, võiks juba aja peale proovida küll-paar nippi sai kõrvale pandud.

Kukkedel see vähemalt 3. kord siseorienteeruda:

Minul esimene, kohe näha, jään teistest maha:

Ja nüüd juba ei jaga ööd ega mütsi:

Kohkumiseni rajal!

Põlleta Pia

Olen katsetanud uusi toite teha. Siin nuudlivorm (nuudlid, hakkliha, kodujuust, tomat, küüslauk, riivjuust). Ütlen kohe ära, et minid eelistasid tühja kõhuga magama minna. Ju siis pean ülejäänud nuudlikogusele vähe teistmoodi retsepti hagema. Ettepanekud on teretulnud! Mulle endale istus-maitses nagu lasanje ja nuga ei läinud vaja: Juba jupp aega on olnud mul mõte teha kringlit. Pärmi isegi ostsin valmis. Ja siis oligi ühe päeva esimene pool vaba-kas nüüd või kuniks pärmi parem enne kukub. Nüüd! Selline õunakringel sai ja need tumedad täpid ei ole märgid kõrbemisest-see shokolaad:
Ja seda tüdrukud isegi sõid!

Mul köögiriiulis paar jõuluteemalist raamatut, mis viimasel ajal tihti lappamist saavad. Katsetasin apelsiniküpsiseid teha, et juhuks, kui piparkoogid üle viskavad, oleks tagavaravariant, et tuba hääd lõhna täis saaks. Aga maitse ei olnud nii muljetavaldav, et otsin veel seda "õiget":

Kadrikoooo

Meil on saanud traditsiooniks kadritamas käia. Kolm põlvkonda korraga: Pille, Pia ja preilid. Pille tegi meile "one size" seelikud mu kunstipraktika targeks kaunistatud voodilinast. Need seelikud panen aastaks peitu ja nii on meil tulevikus kadri-garderoobi mure murtud. Vastavalt broneeringule-Assafreide juures:
Nuumimaal:

Nuumimamma ja nuumipapaga:

Seal ikka veetsime tükk aega. Rääkisime uudiseid ja paitasime koera. Lõpuks hakkas palav ja võtsime suuna õue poole. Mõtlesime veel 1 kohas käia, aga vihma hakkas kangesti sadama, et lähim "mitte-kodu" oli Vasja residents. Laulsime end uksest sisse ja plikad jäidki Vasja seltsi korvpalli vaatama.

Hästi palju ilusaid ja positiivseid sõnu kuulsime sel õhtul. Nagu oleks midagi head teinud!

Järgmine aasta jälle (võite hakata broneeringuid tegema;))!

Liia ...kümmend!

Meite köikse vanem sai vanemaks! Terroriseerisin juubilari õdesid infosooviga mida kinkida järjepidevalt. Ja ka Liskale sai tehtud paar puurivat kõne. Piupäeval siis leidsin otsitava: metallik serveerimisaluse. Ja ma nii puhtjuhuslikult enne kodust shoppama lahkumist võtsin toasoojust ammutama 115g margariini-äkki tuleb soov teha valge shokolaadi küpsiseid. Tuligi;)

Küpsiseid tehtud nüüdseks 2x ja retsept töötab:
150 g valget shokolaadi
115 g võid
115 g tuhksuhkrut
2 muna
115 g jahu

Shokolaad sulatada veevannil. Pane kõrvale jahtuma.

Kloppige või (külma võid annab ikka kloppida, et võiks ikka toasoe olla) ja suhkur kahvatuks kohevaks vahuks. Lööge ükshaaval juurde munad. Lisa jahu ja sega hoolikalt läbi. Lisa shokolaad, sega põhjalikult. Sõtku tainast, kuni see on ühtlane ja vormitav. Pane kausile toidukile ja saada külmkappi asumisele u tunniks.

Soojenda ahi 190 kraadini. Retseptis on kirjas, et vormi kuhjaga teelusika täiest tainast pallid. Esimest korda tegin pallid, aga need sulavad kohe lamedaks. Teisel korral ei teinud palle, lihtsalt teelusikaga tõstsin väikesed kuhilad, mis niisamuti lamedaks vajusid. Et siis vahet pole;)

Ahjus olemise aeg 10-12 minutit. Sünnale minek ajendas küpsiseid ruttu üksteise peale laduma-jäid üksteise külge kinni. Et siis seda viimast lauset retseptist-tõstke küpsised jahtuma-võiks tõepähe võtta:)

Aplaus juubilarile:
"Kirju vaiba" pilt:

Tiinale mõeldes:

Kalver ja Karola jagavad desserti:

Järgmine ühisüritus siis jõulupidu Liia juures!

Isadepäev

Isadepäeva puhul toimus lasteaias väike mehine koosviibimine. Panin tüdrukutele piuriided kappi. Panid ise riidesse. Õnneks. Sest minu start hoonest üle tee viibis ootamatult pikaks. Sandral tahaks kangesti pluusi sättida, aga üldiselt võin teinekordki hilineda-saavad ise hakkama.Isadele tehti lõdvestavat massaazi:

Harjutusi lähitulevikuks ehk kuidas vanaisa/isa ohjes hoida:

Kuked:

Leia 5 erinevust:

Leia 5 sarnasust:

Pidulikud sündmused

Tüdrukud käisid esinemas. Kultuurikeskuses. Ametikooli something-something. Saime eelnevalt noodid ja sõnad koju kaasa. Lavalepääsu eelsel õhtul laulsime täitsa arvestatava aja ja volüümi keerasime aina juurde. Nati pelgasid ka, aga õhtul olid omadega väga rahul.

Ükspäev sidusid Sandra ja Vivian enda susside külge pikad siidiriidest ribad, et kui nad kiiresti jooksid ja kannad üles lõid, esitasid lindid kauni kava. Minul fotokas lähedal ja sai selline jäädvustus ja mõlemad tüdrukud on peal. Nagu 6-aastaste kaksikute ultraheli:

Sel aastal kinkisime lähedastele isadele külmkapimagnetid. Siin Pireti fotokaga tehtud klõpsust magnet ja kes tähelepanelikult vaatab, leiab ka vea üles (aga Kalverit nii väga ei häiri, et õiendama ei ole veel! läinud):

Vasjal on meil kolesterooliga mure ja kodus neil ka pikk nimekiri koletesrooli kohta külmkapi peal, et me siis rõhutame olulisust nii:

Käisin vaatamas-läks kasutusse.

Aga selleks, et sellist magnetiti saada, oli meil neiudega väike fotosessioon. Valisin välja selle pildi:

Ja kui seda neile näitasin:

Tegin kirsikooki ja muffineid. Täitsa timm päev!

Tädi Kajariga

Tädi Kajari põikas Norrast korra läbi. Neil kolmel oli kvaliteetaeg:

Mõnusilusarmas!

Loovuse arendamine

Tüdrukud tahtsid endale kangesti üht merineitsi meisterdamise komplekti saada. Juba ostmise õhtul tellisid, et ma hakkaks nendega meisterdama. Sai kuidagi homse päeva peale lükatud. Ja ei jõua ära tänada, sest sellest oleks tulnud üks megapikk õhtu, sest mässasime nende näitsikute kallal liialdamata ikka pool päeva (ja nad ei ikka veel valmis saanud). Algus sujus väga hästi. Siis oli aeg näitsikule saba meisterdada, vahenditeks kaunis sätendav kangas ja kahepoolsed teibiribad. Normaalne, mõtlen mina, ja ohutu-ei pea liimiga mässama. Ja siis sain teada, mida kujutab endast kannatlikkus. Kõik tänu väga-väga kehvalt toodetud teibiribadele. Ja ma võin vabalt väita, et mina olen kannatlik. Teisiti ei saaks ka ju-kuidas ma ikka siis midagi kohe nurka viskan ebaõnnestmise korral. Eeskuju peab näitama! Ja nii ma siis pusisin seal kuni Kalveril minust kahju hakkas ja pakkus, et plikad võika tunniks ajaks õue minna.
Sandra neitsil on isegi saba:

Vivian veel lihtsa osa kallal:
Plikad õues ja mina puhkan silmi:

Nüüdseks vajavad neitsid esmaabi ehk siis korralikku annust kangaliimi!

Aga muidu me siin püüame hoida keskkonda ja pöialdame taaskasutust: pudelid viime rahaks ja paberid püüame pliidi all põletada. Tüdrukud annavad oma osa: Sandra ja Vivian tegid endale kilekottidest kleidid:):

Kütmisperiood on alanud

Kütmisperiood on toonud mu õuele muinasjutulised vaated (või siis naabrite korstnad on puhastanud kopsud mu kadunud onu maja pääle ). Ilus mu meelest:

Rallyst eelkoolini

Meil siin tormab ja see mu 2. katse kirjutada. Ahvid just elektrit ei viinud, aga oma väikeste nahkjate näppudega lülitasid mu arvuti küll välja...

Et siis eelmine nädalavahetus oli Saaremaa Rally. Pean tunnistama sel aastal lõpuks sain sest rallipalavikust aru. Kelle aia tagant kiiruskatse läbi läheb muidugi ei nõustu minuga, aga see üritus annab ikka saaremaa sügisele palju juurde.

Ja kohalikud rallifännid nõustuvad minuga. Oleme neiudega vähemalt kolm aastat linnas starti vaatamas käinud. Siinjuures kohustuslik enne poest läbi käia näksimise järel ja plikade kindajäljed on selle vahva Honda pinnal vähemalt 35% ulatuses:

Palderjani rühma laste seas on ralli populaarne: Mia, Sandra, Vivian, Getriin. Kuna meil oli stardini aega, ostsime neiudele uued mütsid. Nagu ülemiselt pildilt näha, ronisisis vanad mütsid silmile. Uute probleem ei andnud kaua oodata-neil kõrgusekartust pole ehk tahavad kõrvadest ülespoole rühkida.

9.10 oli ka Aurigas ostuöö. Tüdrukutele kingitud Juku poe kinkekaartidest õnnestus 1 realiseerida ja kontoritarvetest ostsime eelkooli tarbeks pinalid-pliiatsid-kustukad-liimipulgad. Kaks masinajäätist ka ja päeval joon all!

10.10 saabusid Liisi, Piret ja Karola minu sünnipäevale. Karola tegi tee vabaks kahe diivani vahelt:


Kohe näha, et Sandra ja Vivian enam päevaund ei maga:

Tänu Liisile võin mõneks ajaks odavast kosmeetikast mööda vaadata-mul on Ideaalkosmeetika kinkekaart. Ja tänu Piretile on mul kõige popim pinkikukohver maamuna peal (pilt allpool). Aitäh Teile!

11. oktoober toimus "Liikudes tervemaks" raames Kuressaare rattaring. 18km linna kergliiklusteedel + lahtede vahelt Tuulte Roosi kaudu tennisekeskusesse. Üritus kuulus ka üle saare toimunud ürituse "Päev terviserajal" raamesse ja registreerides jagasin rahvale selliseid "Olen terve saarlane" kleepse:

Täna, 14.10 käisime SÜG-i eelkoolis. Kevadel sai endal lõpetamisest 8 aastat. Audikas oli täpselt samasugune, istumine samamoodi ebamugav. Aro oli Aro ja 9 küsimusega lehele oli kahtlaselt tuttavalt raske vastuseid kirja saada. Aga õnneks esimesed 5 minutit elasin üle ja olen päris kindel, et sinna kooli nad lähevadki.

Lapsed samal ajal olid õpetajatega 2. korrusel klassides. Tüdrukutele väga meeldis ja mis kõige tähtsam: nad said kiita! Kirjutamise eest. Ja tahavad uuesti minna. Õnnelikud lapsed vahva piknikukorviga: