Tüdrukud tahtsid endale kangesti üht merineitsi meisterdamise komplekti saada. Juba ostmise õhtul tellisid, et ma hakkaks nendega meisterdama. Sai kuidagi homse päeva peale lükatud. Ja ei jõua ära tänada, sest sellest oleks tulnud üks megapikk õhtu, sest mässasime nende näitsikute kallal liialdamata ikka pool päeva (ja nad ei ikka veel valmis saanud). Algus sujus väga hästi. Siis oli aeg näitsikule saba meisterdada, vahenditeks kaunis sätendav kangas ja kahepoolsed teibiribad. Normaalne, mõtlen mina, ja ohutu-ei pea liimiga mässama. Ja siis sain teada, mida kujutab endast kannatlikkus. Kõik tänu väga-väga kehvalt toodetud teibiribadele. Ja ma võin vabalt väita, et mina olen kannatlik. Teisiti ei saaks ka ju-kuidas ma ikka siis midagi kohe nurka viskan ebaõnnestmise korral. Eeskuju peab näitama! Ja nii ma siis pusisin seal kuni Kalveril minust kahju hakkas ja pakkus, et plikad võika tunniks ajaks õue minna.
Sandra neitsil on isegi saba:
Sandra neitsil on isegi saba:
Vivian veel lihtsa osa kallal:
Plikad õues ja mina puhkan silmi:
Nüüdseks vajavad neitsid esmaabi ehk siis korralikku annust kangaliimi!Aga muidu me siin püüame hoida keskkonda ja pöialdame taaskasutust: pudelid viime rahaks ja paberid püüame pliidi all põletada. Tüdrukud annavad oma osa: Sandra ja Vivian tegid endale kilekottidest kleidid:):
2 comments:
Nii lahedad halli-kollased sukakad! Ma olen vana halli ja triibu fänn :)
No kleidid on ka üle prahi. Neid saab väga osavalt kasutada ka järgmine kord, kui midagi meisterdate. Eriti kui mängus on guaššvärvid, koogitainas või miski muu, mis määrib.
Post a Comment