Paar kuute veel

Sünnipäev kestab. Onu Kalle käis Võsapetsiga sügise esimesel päeval Saaremaal ja õnnitles (Võsapets ei käinud õnnitlemas;)) ka oma õetütreid. Kingitusteks DVD-d: Vivianile Lotte reis Lõunamaale ja Sandrale Puhhi klassika.

Kalle ja Sandra:


Kalle ja Vivian:

Laupäeval käis Piret Karolaga sünnipäeval. Helistas hommikul, et on tulemas. Olin keeksi lubanud teha, aga viimased munad virutasime just pannakate tarbeks plekkanumasse. Aga see pole ju mingi vabandus, sest Piret oli kõps karbi munadega ukse taga. Ja ma siis tegin keeksi. Ja tegin seda tehes ühe suure vea. Õpetussõnad tulevikuks: keeks ja valge šokolaad-enne kaks korda mõtle ja siis söö šokolaad ise ära. Ma panin omast arust nii vähe ja ta ikka jõudis vormi põhja massi koguda ja kõik kergitajad lämmatada, et tekkis selline kahtlase väärtusega "saiand". Tume šokolaad seevastu käitus džentelmenlikult ja päästis mu täielikust hävingust. Ühesõnaga keeks sai küll otsa aga vabandan nende ees, kes end seda tehas ohverdasid!

Pühapäeval toimus järjekordne Kuressaare linna tervisespordisarja Liikudes tervemaks etapp: Südamejooks. Tegemist unikaalse jooksuga-jooksma ei peagi. Eelmine aasta oli jooksul üritusel osalejaid 150, sel aastal 211-mina olen rahul:)

Kalver tibudega ootamas soojendusvõimlemist:

Õlaringid?:

Sel aastal oli rõõm kohata ka tuttavaid nägusid ja seda Pireti tulemuslikule orgunnile:

Esmaspäevaks oli lasteaeda vaja näituse tarbeks õunu viia. Niisama õunu sel aastal viia ei tahtnud, hing ihkas midagi põnevamat. Käisin Ülejõe 26 õues ringi (vanemad olid mandrilt veel tulemata;)) ja köögilaud täitus loodusliku kraamiga ja tulemused siin:

Vivian pihlakakeega:

Sandra oma keega:

Viviani Chipolino, kes pidi ette kujutama, et on Rapuntsel ja laseb oma juuksed alla:

Sandra tegelane:

Võimalik, et panin lähteülesandest mööda, aga meil oli plikadega väga huvitav!

13:58

Eelmine pööripäevajooks oli mul esimene aja peale jooks selles sarjas. Kirja sain aja 14:24. Enne jooksu sügisesse tegin teadlikult tsipa trenni ka. Püüdsin oma sammulugejaga korra hästi läbi saada oma miniraja mõõtmisel, aga me hetkel siiski ei leidnud "ühiseid numbreid", et ma ei tea kui pikk see on, aga 2,5km lihvimiseks on seda ilmselgelt vähe. Aga kaht ringi ei julgenud siiski kordagi ette võtta-äkki ei näegi rajal kedagi, kellega rääkimine oleks hea ettekääne seisma jäämiseks ja hinge tõmbamiseks.

Stardis fikseerisin ära, kellele eelmine jooks alla jäin ja samuti ühe kange vähemalt-minu-ema-vanuse naisterahva, kelle tuules olen varemgi jooksnud. Esimese mainitu kaotasin kohe silmist ja teise mainitu järel lõpetasin taas. Aga ükskord algab päeva...

Enne jooksu olin ka välja öelnud, et sooviksin aega kirja saada alla 14 minuti. Minul mingit kella rajal polnud (kingiidee;!) ja jooks tundus sarnaselt raske eelnevaga (ääremärkus: järgmine kord enne jooksu kohvi ei joo-kogu sisikond loksus nagu laevasõit Abrukale), et ega ma eriti ei lootnud. Seda suurem oli rõõm õhtul "igaks juhuks" JK Sarma kodulehte tšekates avastada enda nime järgi aja 13:58. On ju all 14 minuti;)!

Sandra ja Vivian olid ka rajal päris tublid olnud. Korra olid tahtnud istuda, aga peresisene konkurents ajas kiiremini liigutama. Pildilgi näha, et Aho võitmine pakub omajagu rõõmu: Järgmine pööripäeva jooks on 24. detsembril. Kas sel aastal tulevad mul jõulud teisiti?!

Jälle 6

Neljapäeval saime väljamaalt kaardid kätte. Käsitsi tehtud ja isiklikult luuletatud. Danke, Tiina!
Neljapäeva mõeldud külalised laekusid reedel. Kalveri noorim vend Andrus:


Andrusest vanem vend Kaido:

Vanaema Ester:

Vennad Kuked (vanim vend Tanel käis kolmapäeval):

Mis nad niisama istuvad-las puhuvad järgmiseks päevaks aksessuaare:

Rakendasime taaskord statiivi:

Ja alles siis läks peoks lahti:

Pärast külaliste lahkumist hakkasime Kalveriga järgmiseks päevaks salatit tegema. Õigemini Kalver tegi ja mina toetasin moraalselt.

Järgmine päev, sünnipäeva pidamise päev, sai varajase stardi. Tüdrukute toa koristamine jäi eelmine õhtu pooleli, et sain kohvitassiga sealt oma toimetusi jätkata. Tuba sai peaaegu piinlikult puhas ja abiköök piinlikult koormatud igasuguste kastide ja kilekottidega.

Ostsin ka tikuvõileibade tarbeks kaunid värvilised tikud. Piparkoogi vormiga tegin paar näidiseksemplari tüdrukutele hommikusöögiks, et testida, kas võiks peolauale ka teha. Olid täitsa sillas. Tahtsid ise ka teha proovida teha. Ma ikka usaldan neid väga, sest ütlesin jah, muidugi võite proovida. Ja kui ma nende toast järgmise käpatäie prügikasti mõeldud tavaariga kööki astusin, oli mu 85% saia ja leiva tagavaradest saanud endale saapakujulise või lillekujulise augu. Korraks tuli ahastus peale, sest ma miskipärast arvasin, et nad teevad heal juhul ühe väikse südame. Seejärel jõudis huumorimeel ka kohale, sain kõhutäie naerda. Ja plikad saapaid ja lilli süüa. Ja kuna mul materjali enam suurt polnud, jäid tikuvõileivatikud paremaid aegu ootama. Nagu hiljem selgus, poleks neist keegi puudust ka tundnud.

Olin juba nädal aega ette muretsenud, et kuhu küll külalised istuma panna. Oma tund läks mul kahe diivani ja ühe laua sättimiseks. Ja poleks pidanud jälle muretsema, sest sellist koos istumist praktiliselt ei toimunudki. Meie öist makrasalatit kulus alla kausi ja kahest tordist olime sunnitud üht solvama ja kappi tagasi lükkama. Krõpsud seevastu hoidsid oma liigi lippu kõrgel.

Sünnipäeval käisid Mia, Maria, Getriin, Karmelin, Henry ja Rome lasteaiast pluss Hanna ja Hannes ja Eliise. Kamba peale oli emotsioone seinast seina. Aitäh kõigile suurtele, kes aitasid seltskonda enam-vähem joone peal hoida. Siia oleks nüüd paslik panna üks seltskonna pilt. Aga mu käsi miskipärast ei tõusnud zoomima ja ma ei teinud ühtegi pilti peost endast. Küll aga pärast pidu:

Ja täna kl 13.30 olen Loode tammikus 111. pööripäevajooksu stardis. Sandra ja Vivian koos vanaemaga võtavad osa tervisesportlastena. Ilm on ilus ja fotokas laetud:)

6

6 aastat tagasi kell 22:22 tagasi sündis Sandra (47cm, 2693g) ja kell 22:38 Vivian (47cm, 2169g). Kingituse koha peal laiutas meil mõtteis üks paks ja rasvane mõttekriips. Tulemuseks siis kerge säästukaardi vibutus kaubamajas ja aknalaual istuvad nüüd 2 täiskasvanud nukku oma väikeste kaksikutega. Ja kuna teksad on meil eranditult laiad ja traksid hirmus ebamugavad, siis ühed lihtsalt reguleeritavad vööd tõstsid kindlasti neid ühe tõmbega suurte tüdrukute hulka.

Täna pääses postkastidele ligi ja sealt saime 2 roosat ümbrikku. Aitäh Kuldsaared! Varsti pärast särava liimi imetlemist helistas Hr Madisson. Nii kui tema nime Kalveri telefonis nägin (nad töötavad koos), pakkusin kohe, et ju osa meie postist on seekord tema postkastis (me oleme saanud seni 2 Hansu arvet; me postkastid on kõrvuti). Õigesti arvasin. Mingi ümbrik Saksamaalt olla tema käes. Almal on kindel plaan, et külainimesed omavahel rohkem suhtleks. Me siis suhtlesime niipalju, et Saksamaa saadetise saame homme kätte. Tiinale juba tänud ette.

Helistas ka tädi Kajari Norrast:

Et sünnipäev ikka sünnipäeva moodi oleks, orgunnisime ka õhtuks mõned külalised. Markus, Maribel ja Tanel võtsid vedu:

Ka naabrid laekusid. Kolm külalist: Pille, Juhan ja Aho, käes topelt lilled ja kingitused. Tüdrukutel oli tükk tegu, et pihta saada, kellelt õnn saamata:

Kalveril on justkui jõulutunne:

Salati tegi Kalver (Juhan kiitis vähemalt 3x!):

Telefoniõnned vanaema Estrilt:

Tibudel on tibutort:

Need kaks-Vanaisa ja Vivian-poleks nagu ammu näinud:

Rakendasime statiivi:

Veel viimased minutid vabatahtlik-Kalveriga:Markuse jope oli liiga vinge, et ei saanud kohe selga proovimata jätta:

Nüüdseks on nõud pestud ja Top Gear veel käib. Peaks põhku pugema, sest tundub, et iga Une-Mati pakutud tund tuleb vastu võtta, et tulevased pidustused õnnestuksid. Tulge meile külla:)!

Probleemne pühapäev

Sandra ja Vivian pugesid oma soojade tekkide vahelt juba päris varakult õue. Ma ei jõudnud kohvigi teha, kui Kalver juba ütles, et plikad tulevad tuppa ja jäävad tuppa. Põhjus: olid üksi/kahekesi jõe ääres. Tagajärg: koduarest. Välja ei saa ja külalisi vastu ei võeta. Tubaste laste tubaste tegutsemiste tagajärjel nägi nende tuba välja selline:

Me ei ole neid viimasel ajal päevaund manustama sundinud. Sel päeval tahtsid ise minna. Niiii igav hakkas lõpuks!

Tegus laupäev

Ja kõik see pere käiski 05.09.09 orienteerumas. Olime u 8.30 stardis. Vivian I kontrollpunktis:

Sandra I kontrollpunktis:

Aega oli 25 minutit, ise sai valida, mis punktid läbi jooksed või meie puhul-käid. Kalver tegi ikka päris orienteerumist. Meie, tšikid, võtsime sel korral veel lõdvemalt. Kuna mina (erinevalt Kalverist) suurt koormust ei saanud, läksin oma väikesele jooksuringile: Assafreide tagant läbi-Liia maja eest (reeglina silmad punnis suurte akende suunas-ehk saab lehvitada) ja kohe pööran erateele ja tagasi koju. Täitsa piisab praegu. Kui jõudu rohkem, võin ju kaks ringi teha. Lähitulevikus peakski, sest 20.09 on Jooks sügisesse ;)

Samal päeval saime teha veel midagi ajaloolist. Läksime Pille ja Merellega koos Nasva poodi. Ajalooline seetõttu, et omal jala ei ole neiud veel üle silla käinud. Väike peatus sul-sullis:

Vivian proovib Puhhi mängu: Jäätised ja pulgakommid:Suured kallid Teile, kellega koos sammud samale rajale jäetud!