Jälle 6

Neljapäeval saime väljamaalt kaardid kätte. Käsitsi tehtud ja isiklikult luuletatud. Danke, Tiina!
Neljapäeva mõeldud külalised laekusid reedel. Kalveri noorim vend Andrus:


Andrusest vanem vend Kaido:

Vanaema Ester:

Vennad Kuked (vanim vend Tanel käis kolmapäeval):

Mis nad niisama istuvad-las puhuvad järgmiseks päevaks aksessuaare:

Rakendasime taaskord statiivi:

Ja alles siis läks peoks lahti:

Pärast külaliste lahkumist hakkasime Kalveriga järgmiseks päevaks salatit tegema. Õigemini Kalver tegi ja mina toetasin moraalselt.

Järgmine päev, sünnipäeva pidamise päev, sai varajase stardi. Tüdrukute toa koristamine jäi eelmine õhtu pooleli, et sain kohvitassiga sealt oma toimetusi jätkata. Tuba sai peaaegu piinlikult puhas ja abiköök piinlikult koormatud igasuguste kastide ja kilekottidega.

Ostsin ka tikuvõileibade tarbeks kaunid värvilised tikud. Piparkoogi vormiga tegin paar näidiseksemplari tüdrukutele hommikusöögiks, et testida, kas võiks peolauale ka teha. Olid täitsa sillas. Tahtsid ise ka teha proovida teha. Ma ikka usaldan neid väga, sest ütlesin jah, muidugi võite proovida. Ja kui ma nende toast järgmise käpatäie prügikasti mõeldud tavaariga kööki astusin, oli mu 85% saia ja leiva tagavaradest saanud endale saapakujulise või lillekujulise augu. Korraks tuli ahastus peale, sest ma miskipärast arvasin, et nad teevad heal juhul ühe väikse südame. Seejärel jõudis huumorimeel ka kohale, sain kõhutäie naerda. Ja plikad saapaid ja lilli süüa. Ja kuna mul materjali enam suurt polnud, jäid tikuvõileivatikud paremaid aegu ootama. Nagu hiljem selgus, poleks neist keegi puudust ka tundnud.

Olin juba nädal aega ette muretsenud, et kuhu küll külalised istuma panna. Oma tund läks mul kahe diivani ja ühe laua sättimiseks. Ja poleks pidanud jälle muretsema, sest sellist koos istumist praktiliselt ei toimunudki. Meie öist makrasalatit kulus alla kausi ja kahest tordist olime sunnitud üht solvama ja kappi tagasi lükkama. Krõpsud seevastu hoidsid oma liigi lippu kõrgel.

Sünnipäeval käisid Mia, Maria, Getriin, Karmelin, Henry ja Rome lasteaiast pluss Hanna ja Hannes ja Eliise. Kamba peale oli emotsioone seinast seina. Aitäh kõigile suurtele, kes aitasid seltskonda enam-vähem joone peal hoida. Siia oleks nüüd paslik panna üks seltskonna pilt. Aga mu käsi miskipärast ei tõusnud zoomima ja ma ei teinud ühtegi pilti peost endast. Küll aga pärast pidu:

Ja täna kl 13.30 olen Loode tammikus 111. pööripäevajooksu stardis. Sandra ja Vivian koos vanaemaga võtavad osa tervisesportlastena. Ilm on ilus ja fotokas laetud:)