Meil on saanud traditsiooniks kadritamas käia. Kolm põlvkonda korraga: Pille, Pia ja preilid. Pille tegi meile "one size" seelikud mu kunstipraktika targeks kaunistatud voodilinast. Need seelikud panen aastaks peitu ja nii on meil tulevikus kadri-garderoobi mure murtud.
Vastavalt broneeringule-Assafreide juures:
Nuumimaal:
Tuesday, November 24, 2009
Liia ...kümmend!
Meite köikse vanem sai vanemaks! Terroriseerisin juubilari õdesid infosooviga mida kinkida järjepidevalt. Ja ka Liskale sai tehtud paar puurivat kõne. Piupäeval siis leidsin otsitava: metallik serveerimisaluse. Ja ma nii puhtjuhuslikult enne kodust shoppama lahkumist võtsin toasoojust ammutama 115g margariini-äkki tuleb soov teha valge shokolaadi küpsiseid. Tuligi;)
150 g valget shokolaadi
115 g võid
115 g tuhksuhkrut
2 muna
115 g jahu
Shokolaad sulatada veevannil. Pane kõrvale jahtuma.
Kloppige või (külma võid annab ikka kloppida, et võiks ikka toasoe olla) ja suhkur kahvatuks kohevaks vahuks. Lööge ükshaaval juurde munad. Lisa jahu ja sega hoolikalt läbi. Lisa shokolaad, sega põhjalikult. Sõtku tainast, kuni see on ühtlane ja vormitav. Pane kausile toidukile ja saada külmkappi asumisele u tunniks.
Soojenda ahi 190 kraadini. Retseptis on kirjas, et vormi kuhjaga teelusika täiest tainast pallid. Esimest korda tegin pallid, aga need sulavad kohe lamedaks. Teisel korral ei teinud palle, lihtsalt teelusikaga tõstsin väikesed kuhilad, mis niisamuti lamedaks vajusid. Et siis vahet pole;)
Ahjus olemise aeg 10-12 minutit. Sünnale minek ajendas küpsiseid ruttu üksteise peale laduma-jäid üksteise külge kinni. Et siis seda viimast lauset retseptist-tõstke küpsised jahtuma-võiks tõepähe võtta:)
Isadepäev
Isadepäeva puhul toimus lasteaias väike mehine koosviibimine. Panin tüdrukutele piuriided kappi. Panid ise riidesse. Õnneks. Sest minu start hoonest üle tee viibis ootamatult pikaks. Sandral tahaks kangesti pluusi sättida, aga üldiselt võin teinekordki hilineda-saavad ise hakkama.
Isadele tehti lõdvestavat massaazi:
Monday, November 9, 2009
Pidulikud sündmused
Tüdrukud käisid esinemas. Kultuurikeskuses. Ametikooli something-something. Saime eelnevalt noodid ja sõnad koju kaasa. Lavalepääsu eelsel õhtul laulsime täitsa arvestatava aja ja volüümi keerasime aina juurde. Nati pelgasid ka, aga õhtul olid omadega väga rahul.
Ükspäev sidusid Sandra ja Vivian enda susside külge pikad siidiriidest ribad, et kui nad kiiresti jooksid ja kannad üles lõid, esitasid lindid kauni kava. Minul fotokas lähedal ja sai selline jäädvustus ja mõlemad tüdrukud on peal. Nagu 6-aastaste kaksikute ultraheli:
Tuesday, November 3, 2009
Loovuse arendamine
Tüdrukud tahtsid endale kangesti üht merineitsi meisterdamise komplekti saada. Juba ostmise õhtul tellisid, et ma hakkaks nendega meisterdama. Sai kuidagi homse päeva peale lükatud. Ja ei jõua ära tänada, sest sellest oleks tulnud üks megapikk õhtu, sest mässasime nende näitsikute kallal liialdamata ikka pool päeva (ja nad ei ikka veel valmis saanud). Algus sujus väga hästi. Siis oli aeg näitsikule saba meisterdada, vahenditeks kaunis sätendav kangas ja kahepoolsed teibiribad. Normaalne, mõtlen mina, ja ohutu-ei pea liimiga mässama. Ja siis sain teada, mida kujutab endast kannatlikkus. Kõik tänu väga-väga kehvalt toodetud teibiribadele. Ja ma võin vabalt väita, et mina olen kannatlik. Teisiti ei saaks ka ju-kuidas ma ikka siis midagi kohe nurka viskan ebaõnnestmise korral. Eeskuju peab näitama! Ja nii ma siis pusisin seal kuni Kalveril minust kahju hakkas ja pakkus, et plikad võika tunniks ajaks õue minna.
Sandra neitsil on isegi saba:
Sandra neitsil on isegi saba:
Aga muidu me siin püüame hoida keskkonda ja pöialdame taaskasutust: pudelid viime rahaks ja paberid püüame pliidi all põletada. Tüdrukud annavad oma osa: Sandra ja Vivian tegid endale kilekottidest kleidid:):
Kütmisperiood on alanud
Subscribe to:
Posts (Atom)