Pühade jätk

Me traditsioon nasva neiudega jõule koos pidada viis meid seekord Liisi juurde. Õnneks ikka leidsime kuupäeva, mil Liia mandrilt tagasi ja Tiina pole veel Saksa end pistnud.

Meie:

Mul viimasel ajal silmanägemine justkui halvenenud. Parim test on, kui vaadata Tuulte Roosi bensujaama hindu-kui tükk aega on hägune, on aeg kontrolli minna. Väike mõte oli proovida läätsesid. Olin ju korra proovinud, aga tüdrukud olid siis nii väikesed ja iga kord kui proovisin silma panna, tegi keegi häält ja see segas mu keskendumist nii, et loobusin hoopis. Ja kui ka sain silma, oli väga ebamugav tunne.

Aga mis me siin nutame, meil ju Liisi! Liisi oli ikka superkannatlik õpetaja. Ma oleks juba ammu öelnud, et jah-prillid on Su ainus tee. Et siis ma jäin paigaldamisega jänni (Piret seevastu tegi ära siuh-vilks, et ma kahtlustan, et ta teeb seda tegelikult iga päev;)), aga jäin endale kindlaks, et ühe paari kuuajased ma endale hangin igal juhul.

Kaasaelajatega läätsekursusel:

Ja aastavahetusel sai juba tõestatud, et need imelikud asjad ikkagi sobituvad su silmaga (enne lukustad end vannituppa, hingad rahulikult, igaks juhuks istud, tekitad lisapeegli, pesed käsi ja proovid nii 4x järjest ).

Töö (jõulu)peol juba asi käpas:

Aga igapäevaselt käin edasi prillidega. Vasak silm ei fokusseeri hästi. Aga praegused vaid kuuajased, ehk Liisi annab head nõu ja saab selle ka korda. Aga kui arvutitööd ikka sujuvalt teha ei lase, siis saab mind prillideta ehk spordiüritustel ja pidulikel puhkudel ikka näha.