Eelmine pööripäevajooks oli mul esimene aja peale jooks selles sarjas. Kirja sain aja 14:24. Enne jooksu sügisesse tegin teadlikult tsipa trenni ka. Püüdsin oma sammulugejaga korra hästi läbi saada oma miniraja mõõtmisel, aga me hetkel siiski ei leidnud "ühiseid numbreid", et ma ei tea kui pikk see on, aga 2,5km lihvimiseks on seda ilmselgelt vähe. Aga kaht ringi ei julgenud siiski kordagi ette võtta-äkki ei näegi rajal kedagi, kellega rääkimine oleks hea ettekääne seisma jäämiseks ja hinge tõmbamiseks.
Stardis fikseerisin ära, kellele eelmine jooks alla jäin ja samuti ühe kange vähemalt-minu-ema-vanuse naisterahva, kelle tuules olen varemgi jooksnud. Esimese mainitu kaotasin kohe silmist ja teise mainitu järel lõpetasin taas. Aga ükskord algab päeva...
Enne jooksu olin ka välja öelnud, et sooviksin aega kirja saada alla 14 minuti. Minul mingit kella rajal polnud (kingiidee;!) ja jooks tundus sarnaselt raske eelnevaga (ääremärkus: järgmine kord enne jooksu kohvi ei joo-kogu sisikond loksus nagu laevasõit Abrukale), et ega ma eriti ei lootnud. Seda suurem oli rõõm õhtul "igaks juhuks" JK Sarma kodulehte tšekates avastada enda nime järgi aja 13:58. On ju all 14 minuti;)!
2 comments:
Kas Pille käis käekotiga jooksmas :D
vaga huvitav, aitah
Post a Comment